sõbrad

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis kuluks tunde. Täna, kui Spekter on jäänud seljataha, on emotsioonid jätkuvalt ülihead. Aga teen lühidalt. Spekter 2024 planeerimine ja heas mõttes sebimine algas juba ammu enne seda, kui meie osalejatel võis olla mõte, et kas 2024 on see aasta, kui legendaarse nimega üritus päriselt toimub. Ja meie rõõmuks […]

Silmad avades tabas mind ootamatu kurbus, mõistes, et kõik see siin hakkab tasapisi lõpusirgele triivima. See mõnus paik mändide all, mis on täis naeru, seiklusi ja sõprust, saab varsti ainult mälestuseks. Kuid selle teadmisega kaasnes otsus – täna tuleb võtta päevast maksimumi, et vältida pärast ilmajäämise tunnet. Teadsin, et iga hetk on hindamatu ja iga

Richardi vaatenurk: Laagri kolmanda päeva hommikul oli õhus elektrit. Nagu vett ja voolu täis pilved peade kohal võisid laagrilisedki enda südametes tunda harilikust enam särtsu. Ah õige! Esiväravasse on oodata ju tähtsaid külalisi üle vabariigi. Juba eelmisel õhtul käidi noorte hulgas küsimusi korjamas, et selgitada välja, mida küsiksid nemad kõrgematelt otsustajatelt, kui neil selleks võimalus

Kui esimesed unised näod laagri teisel hommikul pead telgiuste vahelt välja pistsid oli päike neid paari poolpilve tagant juba säravalt tervitamas. Võib vaid ette kujutada, kui põnevad eelmise päeva sündmustest inspireeritud unenäod just silmist hõõrutud olid. Nii mõnelgi magamist tublisti kärpinud hilisõhtune laagrimelu sai lõpuks ometi hakata uuel kuupäeval uue hooga lahti rulluma. Kes teeb,

Suurlaager Spektri esimene päev algas tõelise pauguga – tühermaa, mis veel hetk tagasi oli vaikne ja lage, täitus nüüd sirguvate telkide ning naerukilgetega nagu seened pärast vihma või siis pigem seened enne vihma. Busside konvoi näis lõputu ja sellest väljusid särasilmsed seiklejad, kes olid valmis veetma oma elu parima suve. Paistis justkui ükski ilmataadi ähvardus